Gertrude Stein (3. veebruar 1874 – 27. juuli 1946) oli USA kirjanik ja feminist ning modernistliku kunsti ja kirjanduse katalüsaator, kes veetis suurema osa elust Prantsusmaal.
Gertrude Stein sündis Pennsylvania osariigis Alleghenys (praegu Pittsburghi North Side). Tema vanemad olid trammifirma asepresident Daniel Stein ja Amelia Keyser Stein. Gertrude oli nende seitsmest lapsest noorim. Gertrudi vanavanemad olid jõukad Saksa-juudi immigrandid, kellel oli Baltimoreis edukas äri.
Kui ta oli kolmeaastane, kolis tema perekond Viini, hiljem Pariisi. Pisut vähem kui kahe aasta pärast (teistel andmetel olid nad välismaal 1875–1879) tulid nad USA-sse tagasi ja asusid elama Põhja-Californiasse. Vanemad surid, kui Stein oli noorukieas, kuid jätsid viiele elusolevale lapsele piisavalt raha.
Kui Gertrude'i lemmikvend Leo läks õppima Harvardi ülikooli, läks Gertrude temaga kaasa ning õppis 1893–1897 Massachusettsi õppeasutuses nimega The Society for the Collegiate Instruction of Women, mis 1894 nimetati ümber Radcliffe College 'iks, ning lõpetas selle kooli 1898. Seal õppis ta filosoof William Jamesi käe all psühholoogiat.
Kui vend läks John Hopkinsi ülikooli bioloogiat õppima, läks Gertrude jälle temaga kaasa ning õppis kaks aastat Johns Hopkins Medical School 'is. Sealt olevat ta mitmel põhjusel meelega välja langenud: ta tahtis koos vennaga Euroopasse minna, ta tahtis tegelda kirjutamisega ning tal oli armulugu kahe naisega (mille põhjal ta kirjutas romaani Q.E.D., mis avaldati 1950, neli aastat pärast tema surma.
1902, Montparnasse'i kunstnike loovuse kõrgajal, asus Gertrude Stein elama Prantsusmaale. 1903–1912 elas ta Pariisis koos oma venna Leoga, kellest sai kunstikriitik.
Gertrude Stein oli lesbi. Oma eluaegse kaaslase Alice B. Toklasega sai ta tuttavaks 1907. Aastal 1909 kolis Alice Gertrude'i ja Leo juurde elama. Gertrude Stein sai kogu elu elatisraha perekonna ärist.
Pariisis hakkas ta tõsiselt kirjutama: romaane, näidendeid, jutustusi, libretosid ja luuletusi. Tal kujunes järk-järgult välja väga omapärane, mänglev, mõnikord kordav ja mõnikord humoorikas stiil. Tüüpilised tsitaadid on:
"Roos on roos on roos on roos" ("Rose is a rose is a rose is a rose.")
ja
"Out of kindness comes redness and out of rudeness comes rapid same question, out of an eye comes research, out of selection comes painful cattle." (ligikaudu: "Lahkusest tuleb punasus ja toorusest tuleb kiire sama küsimus, silmast tuleb uurimine, valimisest tuleb vaevaline kari."
ning
"The change of color is likely and a difference a very little difference is prepared. Sugar is not a vegetable." (umbes: "Värvi muutus on tõenäoline ja erinevus väga väike erinevus on valmis. Suhkur ei ole juurvili.")
Need teadvuse voolu eksperimendid ja rütmilised sõnamaalingud pidid esile manama "puhta olemise põnevuse" ning neid võib pidada kubismi vasteks kirjanduses. Avangard armastas neid, kuid peavoolus neil menu polnud.
Stein sõbrunes ka paljude lootustandvate eksperimentaalsete maalikunstnikega, sealhulgas Pablo Picasso (kellest sai sõber ja kes maalis Gertrude'i portree), Henri Matisse'i ja George Braque'iga. Ta hakkas koguma maalikunstnike töid, enne kui nad kuulsaks said. Gertrude ja tema vend panid kokku ühe esimestest kubistliku kunsti kogudest. Neil oli Picasso, Matisse'i, André Derain'i ja teiste tollal noorte maalikunstnike varajasi töid. Hiljem käisid sugulased nende maalide pärast kohut. Lõpuks hajus kogu mitme USA kogu vahel.
Ta oli nende kunstnike toetaja ning kubistid (Picasso ja Matisse) mõjutasid tugevalt tema loomingut. See liikumine eitas nende kunstnike konventsionaalseid kujutisi, kes ei joonistanud, mida nägid, vaid seda, mida kultuur ja ühiskond oli õpetanud neid nägema. Kubistid tahtsid minna kultuuri õpetuste juurest puhta visuaalse kogemuse juurde. Nad joonistasid inimesi geomeetriliste kujunditena, mis muutuvad sõltuvalt vaatenurgast. Stein püüdis teha midagi kubismile paralleelselt, keskendudes käesolevale momendile. Ta kasutas sõnade kergelt varieerivat kordamist, äärmist lihtsustamist ja fragmenteerimist. Tema essee Composition and Explanation seletas tema kirjutamisteooriat kõige paremini. See essee põhines tema loengutel Oxfordis ja Cambridge'is. Tender Buttons (kirjutatud 1914) oli kubismist tugevasti mõjutatud teos, mis viis fragmenteerituse ja abstraktsuse äärmuseni.
Kui Inglismaa kuulutas Esimeses maailmasõjas Saksamaale sõja, olid Stein ja Toklas külas Inglismaal Alfred North Whiteheadil. Nad läksid Prantsusmaale tagasi ja töötasid Prantsusmaa hospidalides.
1920. aastateks tõmbas tema salong Rue de Fleurus 27, mille seinad olid kaetud avangardkunstnike maalidega, ligi paljusid suuri kunstnikke ja kirjanikke, sealhulgas Ernest Hemingway, Thornton Wilder, Sherwood Anderson ja Georges Braque. Ta mõtles mõningate võõrsil elavate ameerika kirjanike kohta välja nimetuse "Lost Generation". Steini ja Toklase korteri ümber Pariisis kujunes välja tähtis kirjandusrühmitus, mille liikmeid Stein julgustas välja arendama oma isikupärast stiili.
Ta oli äärmiselt võluv, kõneosav, elurõõmus ja elurõõmsalt ülekaaluline. Sellisena oli tal lai sõprade ring. Ta reklaamis end väsimatult. Tema arvamused kirjanduse ja kunsti alal olid väga mõjukad.
1932 kirjutas ta tavalugejale arusaadavat stiili kasutades raamatu The Autobiography of Alice B. Toklas (Alice B. Toklase autobiograafia), millest sai tema esimene bestseller. Pealkirja kiuste oli see tegelikult tema enda autobiograafia. Ta kirjeldas end jultumuseni enesekindla inimesega, kes oli alati veendunud, et ta on geenius. Ta põlastas argiseid asju; nendega tegeles Alice Toklas. Autobiograafia stiil oli sarnane Alice Toklase enda poolt kirjutatud raamatu The Alice B. Toklas Cookbook omale.
1934–1935 käis Stein loenguturneel Ameerikas. Oma kompositsiooniteooriaid selgitas ta teoses Lectures in America.
Gertrude Stein kirjutas tavaliselt pool tundi päevas. Alice B. Toklas kogus leheküljed kokku, lõi need masinal ümber ja tegeles nende avaldamisega. Toklas asutas Steini teoste levitamiseks kirjastuse "Plain Editions". Praegu hoitakse enamikku käsikirju Yale'i ülikooli raamatukogus Beinecke Library.
Ühes 1932 kirjutatud käsikirjas on iga sõna "may" ja "May" maha tõmmatud ning asendatud vastavalt sõnaga "can" või sõnadega "day" või "today". Need muudatused tegi Toklas armukadedusest, kui ta oli lugenud Steini varajast avaldamata lühiromaani Q.E.D., mis räägib armuloost Steini ja May Bookstaveri nimelise naise vahel.
Poliitiliselt oli Gertrude Stein väga konservatiivne. Ta pidas töötuid laiskadeks, oli vastu Franklin Rooseveltile ja tema New Deal 'ile ning oli Hispaania kodusõja ajal Franco poolt. Hiljem laskis ta käiku projekti Vichy valitsuse juhi Pétaini kõnede tõlkimiseks inglise keelde.
Teise maailmasõja puhkedes asusid Stein ja Toklas elama üüritud maamajja Rhône-Alpes'i regioonis Aini departemangus Biligninis. Naabritele olid juudi päritolu Gertrude ja Alice teada ainult "ameeriklastena". Nad pääsesid tagakiusamisest tõenäoliselt ainult tänu sõprusele Bernard Faÿga, kes tegi koostööd Vichy valitsusega ja kellel oli sidemeid gestaapoga. Kui Bernard Faÿ mõisteti pärast sõda eluks ajaks sunnitööle, tegid Gertrude ja Alice kampaaniat tema vabastamise eest. Mõni aasta hiljem andis Alice raha, et Faÿ saaks vanglast põgeneda.
Pärast sõda tõstis Gertrude'i staatust Pariisis see, et teda külastasid paljud noored ameerika sõdurid.
Gertrude Stein suri Pariisis 29. juulil 1946 maovähki. Tema kõrval olid Alice B. Toklas, üks venna- või õetütar, üks venna- või õepoeg ja arst kolonel Rogers. Ta maeti Père-Lachaise'i kalmistule.
Gertrude Steini tööd jagunevad kolmeks faasiks. Kõikides faasides kasutas ta sümboolikat, et kirjutada lesbilistest tunnetest ja käitumistest, mida ühiskond ei aktsepteeri. 1. faasis kujutas ta olevikku, seda, kuidas elu tema meelest subjektiivselt kogetakse. 2. faasis käsitles ta sõnu asjadena. Ta ignoreeris sõnade ja tähenduste vahelisi seoseid, luues katkendlikku korratut sõnadevoolu. 3. faas (1930. aastate lõpus) tähendas seda, et Stein reklaamis ennast ja oma tugevat isiksust.
Gertrude Stein oli ekstsentriline kirjanik, kes mõjutas 20. sajandi kultuuri oma kirjutiste, tugeva isiksuse ning kunstide toetamisega. Tema kaaslane Alice B. Toklas nimetas teda naiseks, kellel on Rooma keisri pea. Ernest Hemingway ütles, et tema ja Stein olid otsekui vennad. Stein ise ütles enda kohta: Einstein oli sajandi filosoofiline loovvaim ja mina olin sajandi kirjanduslik loovvaim.
Mitmed Steini teosed on viisistatud. Virgil Thompson on tema libretole kirjutanud ooperid Four Saints in Three Acts ja The Mother of Us All. James Tenney on teinud Rose is a rose is a rose is a rose 'ist lühikese kaanoni, mis algab sõnaga "a" rõhuta löögil rõhulise löögi ees, nii et iga kordus paiskab sõnad segamini, näiteks "a/rose is a rose/is a rose is/a rose is a/rose".
Leo Stein (1872 – July 29, 1947) was an American art collector and critic. He was born in Allegheny, Pennsylvania, the older brother of Gertrude Stein. He became an influential promoter of 20th-century paintings. Beginning in 1892, he studied at Harvard University in Cambridge, Massachusetts, for two years. The following year, he traveled the world with his cousin, Fred. In 1897, he transferred to Johns Hopkins University in Baltimore, Maryland, where he graduated with a bachelor of arts degree in 1898.
By 1912, due to romance-induced conflict, a rift had developed between the two, and they parted company.
Stein returned to America to work as a journalist but eventually settled near Florence, Italy, with his long-time love interest, Nina Auzias. They eventually married in 1921.[1]
Stein died of cancer in 1947 in Florence. Auzias committed suicide two years later.
http://et.wikipedia.org/wiki/Gertrude_Stein
http://en.wikipedia.org/wiki/Leo_Stein
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar