Etruskid ja Giacometti 2011 Pariisi Pincoteque
http://en.wikipedia.org/wiki/Alberto_Giacometti
Interaktiivne näitus
http://www.moma.org/interactives/exhibitions/2001/giacometti/start/goflash.html
Oluline. Pildid, mis inspireerisid Giacomettit
http://www.il-girasole.com/bronzes2.htm
http://www.artdaily.com/index.asp?int_sec=2&int_new=49111
ARIS.- It is the most eventful exhibition of the fall, an exhibition that the specialists and art lovers of Giacometti, have been expecting for over fifty years. Giacometti’s attraction to the primitive figure was present very early on in the artist’s oeuvre. Etruscan art, which he first of all discovered in the Louvre, in the archeological department, where he went regularly, then during the exhibition on the Etruscans in 1955 in Paris, was, however, to produce in the artist a very meaningful turmoil, and made up one of the essential keys to the understanding of his best known and most powerful form of creation. The exhibition will be on view from September 16, 2011 through January 8, 2012 at the Pinacothèque de Paris.
No exhibition on the Etruscans has been shown in Paris since 1955. But it was precisely that show which enabled Giacometti to discover that extraordinary civilization, based on the economy of a seafaring people; a people of pirates according to the Greeks who regarded them as their chief rivals. That still strange and mysterious civilization was one of the most brilliant before Rome.
The Etruscans devised an outstanding art form, exceptional in its quality, richness and beauty, chiefly made up sculpted sarcophagi and of powerful warrior figures. They also developed a kind of very slender sculpted figure. It was such a shock for Giacometti that he wanted to go further in his quest and in his understanding of that people and its art.
For Giacometti the next step was to go to the Etruscans’ own land, in Tuscany. The journey to the centre of that world seems to have led him to Florence, to the archeological Museum, and then later on, to Vol¬terra, a city in Etruria, close to Pisa. There he discovered the emblematic figure of the Etruscan world, L’Ombre du soir (The Evening’s shadow). That work – that had not travelled to Paris in 1955 and which has never left Italy – is the Etruscans’ Mona Lisa. There exists a less striking version in the Louvre, that Giacometti already knew about for several years, but the one in Volterra provided a real shock for him.
A willowy figure, fine, powerful, mysterious, sensual, soulful and with an outstanding magnetic force, the Ombre du soir was a revelation. The artist was left speechless before that unique piece.
His work was totally overwhelmed: in order to prolong that discovery, Giacometti drew, painted and sculpted with reference to the Ombre du soir. None of the artist’s most famous figures, from the series of Femme de Venise to that of the Homme qui marche can be imagined, conceived without reference to the Ombre du soir.
It is that outstanding confrontation – which provides a new reading of Giacometti’s oeuvre – that the Pinacothèque de Paris is showing for the first time in Paris. The Ombre du soir shall be accompanied by more than one hundred and fifty Etruscan objects, exhibited alongside a unique group of about thirty sculptures, among the most famous by Giacometti.
Giacometti, the last of the Etruscans?
http://www.france24.com/en/20110916-giacometti-last-etruscans
(From L) An Etruscan black-figured amphora depicting the death of Medusa and of the Gorgon sister, a Etruscan antefix portraying Sileno and Menade dancing, and an Etruscan vase in the form of duck are seen here displayed in Rome. More than 150 rare pieces by the Etruscans have made the trip from Italian museums for a major show in Paris.
A picture shows an Etruscan anatomical model from around third-second century B.C. at the Chateau de Giverny, central France.
AFP - Alberto Giacometti's life-changing encounter with the ancient sculpture of the Etruscans is the starting point for a major Paris show that brings his art face to face with the works that inspired him.
More than 150 rare pieces by the Etruscans, a mysterious, seafaring civilisation that ruled swathes of the Mediterranean until it was swallowed up by Rome in the first century BC, have made the trip from Italian museums for the show.
Alongside them stand some 30 works by the Swiss sculptor, gathered at the Pinacotheque from this week until January 8 for "Giacometti and the Etruscans," one of the top events on this year's European arts calendar.
Giacometti, who died in 1966, was long fascinated by the so-called primitive arts of the Aztecs, Maya and African civilisation.
"But it was the meeting with Etruscan art and its elongated figures that brought about a real turning point in his work," explained Marc Restellini, the museum's artistic director and curator of the show.
The sculptor first discovered the Etruscans while visiting the Louvre's archaeology department, but he "had a revelation" after viewing a 1955 exhibition on the lost civilisation, said Restellini.
Undertaking a journey to the former Etruscan lands -- in modern-day Tuscany in central Italy -- he came face to face with a figure known as "The Shadow of the Evening", an elongated bronze 57 centimetres long, dated to around 350-300 BC, in a museum near the city of Pisa.
Giacometti was left speechless before the statuette, which has never before left Italy and is viewed nowadays as the Etruscan "Mona Lisa," according the curator.
Seen side by side, there is a powerful kinship with the stretched lines of "Walking Man I", a powerful 1961 sculpture by the Swiss artist, as well as with his "Venice woman" series.
"It was a meeting of two worlds, two aesthetics, two philosophies. That is why we decided to bring the art of Giacometti and the Etruscans face to face," Restellini said.
"When it is genuinely justified, confronting the work of different artists takes history of art forwards," he argued. "And in this case, the confrontation with Etruscan art is essential to understanding Giacometti's work."
For the Italian Claudia Zevi, who co-curated the show, the light shed on Giacometti's work "is the only thing that can justify the effort of moving such exceptional, fragile works as the ones that have made the journey to Paris."
"I believe that Giacometti can be considered the last of the Etruscans. His work descends from the Etruscans, intellectually and artistically."
The show offers a "perspective on Giacometti's work that would not be available any other way," added the curator, who was moved to tears to see the works side by side at last.
http://www.pinacotheque.com/?id=718
The Pinacothèque de Paris will present from September 16, 2011 to January 8, 2012, a new reading of the work of sculptor Alberto Giacometti. The exhibition, entitled Giacometti and The Etruscans, is the biggest event of the fall, expected by the specialists and artist's fans for over fifty years.
Giacometti’s interest for the primitive figure can be found very early in the artist’s work. Etruscan art caused a considerable upheaval for Giacometti. He discovered this brilliant civilization in the archeological department of the Louvre during the exhibition on the Etruscan art and civilization in 1955 in Paris.
These strange and mysterious people created an outstanding art form, exceptional in its quality, richness and beauty, composed of sculpted sarcophagi and powerful warrior figures. They also developed a very slender sculpted figure form. The shock was such for Giacometti that he wanted to go further in his understanding of these people and its art.
This discovery made up one of the essential keys to the perception of his best known and most powerful form of creation : the representation of long vertical figures, extremely emaciated.
The artist travelled to Tuscany to further his research on this ancient civilization. In Voltterra he discovered the emblematic sculptured figure of the Etruscan world, L’Ombre du soir (The Evening’s shadow). None of the artist’s most famous figures, from the series of Femme de Venise (Woman of Venise) to that of the Homme qui marche (Man Walking) can be conceived without reference to this powerful and rangy etruscan figure.
The Pinacothèque de Paris shows this confrontation for the first time in Paris. L’Ombre du soir shall be accompanied by more than one hundred and fifty etruscan objects, exhibited alongside a thirty sculptures by Giacometti.
http://www.mysteriousetruscans.com/
http://history-world.org/etruscans.htm
ETRUSKID
Etruskid - ehk türreenid asusid Arno ja Tiberi jõgede vahel Toskaana alal. Mitte-Euroopa päritoluga rahvas rändas sinna arvatavasti Väike-Aasiast (10. – 8. saj. eKr.). Nende keel ei kuulunud indoeuroopa keelte hulka. Etruski keelest on säilinud üle 8000 raidkirja, vanimad pärinevad 7. saj. eKr. Etruski keel on dešifreerimata. Etruskidel oli kõrgeltarenenud metallurgia ja maaharimine. Neil kujunes orjanduslik ühiskond. Etruskidel oli tugev sõjavägi. I sajandiks eKr. etruskid romaniseerusid.
Antropomorfne kanoop - kanoop on inimkujulise kaanega urn, kuhu etruskid panid oma põletatud jäänused. Samuti matsid nad maja- ja sarkofaagikujulistesse urnidesse. Tunti ka laipmatust, maeti sarkofaagidesse. Etruskidel oli paaride kultuur. Ka sarkofaagide peal kujutati paare. Hinnati väga pere-elu.
Tumulus - see on ümarhaud, mis uuristati kivimassiivi. Tumulus oli etruskide hauakamber. Seni on leitud 6000 hauda, nendest 150 on maalingutega hauad. Etruskid kartsid surma. Surmadeemon – Charon. Hauamaalingutel kujutati tantse ja mänge. Aastal 1985 leiti veel 29 uut hauda. Haudadesse tehti kivist “pehmeid asju”. Näiteks voodid, padjad. Kuna etruskid kartsid surma, siis matustel mängiti mänge, tantsiti,
Tombaroli - etruskide hauaröövlid.
Etruski preestrid - augurid ja haruspeksid. Augurite ülesandeks oli jumalate märguannete järgimine ning nende tõlgendamine, näiteks lindude lennu järgi. Haruspeks oli aga ennustaja, kes ennustas ohvriloomade sisikonna põhjal, eriti maksa järgi. Maksamudelid. Jaotatud piirkondadeks (vastavalt 16 jumalusele).
Fersu - mees, kelle kätte läksid nöörid inimese piinamise etenduses. Inimene seoti kinni ja kott pandi pähe. Siis aga lasti talle kallale näljane koer. Kui mees oli liiga võitlusvõimeline, siis Fersu pingutas neid nööre.
Etruskide jumalad – peajumal - Tin, armastusejumalanna - Turan, merejumal- Nethuns, sõjajumal - Maris, veinijumal - Fuvluns, kultusejumalanna - Voltumna.
Chimera arezzo (kimäär) - pronkskuju, tuld purskav koletis, pärit 4. – 5. saj. eKr. Lüükiast. Teda on kujutatud lõvina, kelle seljast ulatub välja kitse pea ja sabaks on madu.
Mars Todist – pronkskuju, 4. saj. eKr. Asub praegu Vatikani muuseumis.
Oraator – 1. saj. eKr., romaniseerunud etrusk.
Terrakota- see on põletatud savi. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti templite katteplaate. Väga palju tehti kujukesi. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Kuulsamad terrakota kujud on Hermes, Apollon.
Romulus ja Remus - Rooma linna rajajad (753 eKr.). Nende ema oli Rea Silvia ja isa oli Mars. Poisid visati jõkke, kuid vool viis nad kaldale. Seal hakkas neid imetama emahunt (Kapitooliumi emahunt). Hiljem kasvatas neid karjane Faustulus. Romulus aga tapab venna, millega seoses saab ta vastrajatud linna valitsejaks.
Janus - aegade alguse jumal. Oli ka rooma väravate sisse ja väljapääsu jumal. Tema järgi on ka saanud nime jaanuar. Januse templi uks suleti ainult rahu ajal. Janus oli Itaalia vanim jumal.
Lucretia - ta oli Tarquiniuse abikaasa, kelle vägistas 510. a. Rooma kuningas Tarquinius Superbuse vanem poeg Sextus.
Sabiinitarid - Kesk-Itaalias elanud hõim. Romulus kutsus sabiinid pidustustele, ent kuna neil oli naiste puudus, siis röövisid roomlased (latiinid) sabiinitare. Mõni aeg hiljem läksid röövitute omaksed naisi päästma, aga naised ei soovinud enam seda. Sõlmiti rahu ning nii panid labiinid ja satiinid ühiselt aluse ühtsele rooma rahvale.
Foiniikia - ehk Kaananimaa. Asub ta Vahemere rannikul. Foiniikiat kutsutakse ka purpurimaaks. Seal värviti purpurtigudega villa. Foiniikial oli äärmiselt tugev laevastik, mille abil vallutati Kreeta, Sitsiilia, Pürenee poolsaar ja ka Korsika. Oma vallutatud maadelt tõid nad kaasa orje. Sellest tulenevalt oli neil suur orjaturg Deelosel.
Foorum - see oli Roomas esindusväljak. See oli samuti tähtsamate templite asupaik. Forum tuleb sõnast foris ehk lageda taeva all.
Forum Romanum - see oli algselt soine nõgu. 6. saj. eKr. kaevati sinna silindervõlviga kaetud kuivenduskanal - cloaca maxima (vanim sedalaadi ehitis). Selle tulemusena kuivenes plats ning sinna rajati turuplats. Alates 5. saj. eKr. hakati seda kasvatama. Sinna ehitati suuri templeid ja sambaid. Üks vanimaid sambaid on seal Romuluse hauale püstitatud piilar, millelt on leitud vanim teadaolev raidkiri. Hilisantiikajal hakkas Forum Romanum lagunema, osaliselt ka purustati. Selle lähedal on Septimus Severuse triumfikaar(203. a.).
Kapitooliumi emahunt - pronksist valatud emahunt, kelle nisade poole sirutuvad kaksikud Romulus ja Remus. Tänapäeval seisab ta keset Rooma linna Kapitooliumi künkal. Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15. saj.
ETRUSKID - I a.t. e. Kr. (kõrgperiood 6.-4. saj.) kaovad esimeseks sajandiks e. Kr.
Apenniini ps. Arno ja Tiberi jõgi. ETRUURIAMAA. Türreeni meri (vasakul)=>türreenid ka E-de nimi
Müstilised. Päritolu pole teada. Nende keel ei kuulu indo-euroopa rühma. Keel pole dešifreeritud!!!
On säilinud 13000 kirjanäidet!
Rooma on etruskide rajatud!
KULTUUR, MIS USINASTI TEGELEB SURNUTE MATMISEGA! KARTSID SURMA!
Olid silmatorkavalt ebausklikud!
§ Ennustamisega tegelesid preestrid: I - augurid - lihtsad preestrid. Ennustasid lindude lennu järgi
II - haruspeksid - peapreestrid, kõrgem klass.
Tapab ohvrilooma, kelle sisikonnalt ennustabki!
Maksamudel - püramidaalne jätke. Õhu käes muudab värvi, on eri kujuga.
16 jumalat - maks jagatud 16 osaks! (allilma & surmajumalad, taevajumalad, maajumalad)
Laip võidi tuhastada ja võidi ka lihtsalt matta.
Suht varasemad urnid olid keraamilised, majakujulised.
Antropomorfsed kanoobid - inimesevormilised urnid (antropomorfia - inimese proportsioonide õpetus)
Tumulus - (ümar hauakamber) (must-valge pilt "mätastega"). Sinna maetakse kas üksi või hulgi.
Tumulustest moodustusid nekropolid e. surnute linnad.
Välja on kaevatud ca. 6000 etruski hauda, millest u. 150 on maalingutega.
Matmistel olid võimsad sportmängud ja pidustused, kus lauldi, ja tantsiti, et tasakaalustada surma õudu
Hauakambrite seintel peostseenid (tants, musa, jne.)!
Sadistlikud mängud - Fersu - mängujuht, kelle kätte läksid nöörid inimese, nuia ja koera küljest!
Näljutatud koer vs. kinniseotud silmadega inimene, käes nui!
Lebasklevad etruskid sarkofaagidel - mõned ka kivist, aga üldiselt keraamilised (terrakota)
Kui on tuhastamine, siis on pisikesed kanoobid, kui on aga laipmatus, siis on sarkofaagid!
PAARIDEKULTUUR
Kivist padjad - sarkofaagil oli nii mees kui naine, aga see ei tähenda, et naine tingimata seal sees on!
Mõnikord tapeti rikkamatele ka orje hauda kaasa, aga naist ei tapetud kunagi niisama mehele seltsiks!
"rebasenaeratus" = mandlisilmad + arhailine irve!
ka naine lebaskles söögilauas => kõrge positsioon. Seks söögilauas => loomulik!
Hambaproteesid - esimestena maailmas!
Keraamilised skulptuurid templite katustel (terrakota)
Üksikud skulptuurid:
Hermes - terrakota, rebasenaeratus
Apollon (katuselt) - terrakota
Oraator (1. saj. e. Kr.) - pronks, ROMANISEERUNUD ETRUSK (parem käsi püsti, toogas)
KIMÄÄR (5. saj. e. Kr.) - väga hea loomaplastika!!! (Firenze Arheoloogiamuuseumis)
Kimäär tähendab nelja asja: I - monstrum antiikmütoloogias (eest lõvi, tagant madu, keskelt kits)
ajab välja tossu => raske võidelda.
II - kimäärne = fantastiline nägemus, kohutav! Fantasmagooria
III - kättesaamatu ILUS unistus!
IV - gooti arhitektuuris katustel olevad fantastilised kivikujud -
(võivad olla n. veesülitid). Kurjade vaimude eemale peletajad
Nad on kivistunud patud!!! Materialiseerunud patud!!!
the Kimäär ise - pea, kael, selg + natuke tagaosa on autentne.
KAPITOOLIUMI EMAHUNT (6-5. saj. vahetus) - pronks. Üleni etruski!!! Tuimad esijalad, aga väga hea nägu!!! Asub Roomas Kapitooleumi muuseumis.
Romulus ja Remus monteeriti alles 15. saj. vararenessansis.
Legend: Alba Longa linn. Kuningas Numitor, kellel nahhaalne noorem vend Amulius usurpeerib (haarab) võimu. Tapab ta pojad, et poleks järeltulijaid. Numitori tütar Rea Silvia pannakse aga Vesta neitsiks (kreeka Hestia) - kodukoldejumalanna. Annab süütuse tõotuse. Kui rikub => maetakse elusalt. Tuleb kuskilt äkki Mars (Ares) ning sünnivad kaksikud Romulus & Remus. Heidetakse korviga Tiberisse ja seal see emahunt nad leiabki, imetab! Siis tuleb karjus nimega Faustulus ja "päästab" nad hundi käest ning nad kasvatatakse tsiviliseeritult üles. Romulus & Remus lähevad tülli. 1 tapab teise. Järele jäänud vend annab nime Roomale!!! (753 e.Kr. Rooma linna rajamine).
Janus - jaanuar - aasta algus. Hea alguse ja garanteeritud lõpu jumal! Kahepäine (vaatab, et asi algaks ja vaatab ka, et asi lõpule jõuaks). Roomas Januse templitel pidid uksed alati valla olema, et Janus saaks minna sõtta omadele appi!!!
Legend: Tarquinius - viimane Rooma kuningas. Tema vanem poeg on ka T. Poeg on noor ja ülik ja nahhaal ning vägistab rooma matrooni (abielunaise) Lucertia, kes vajub häbi pärast maa alla (tapab enda)! Rahvas kukutab isa T. Lõpeb kuningriik ja tuleb vabariik (510, 509 eKr). I keiser Octavianus Augustus (30, 27 eKr).
2. Legend: Davidi maal "Sabiinitarid"
SABIINID (palju naisi) & LATIINID (vähe naisi) - Apenniini ps.-l panid ühiselt aluse rooma rahvale.
Latiinid röövivad n hulga sabiinitare, kellega rajavad perekonnad, saavad lapsed. Rahvas paljuneb ja kõik on hea! SIIS aga tulevad ÄKKI sabiinitaride rumalad isad-pojad omi tüterid-õdesid "vabastama"!!
Esivanematekultus Roomas - lastakse modelleerida elus, enamasti rikkurite, näod, büstid. Täpsed koopiad! Surnutelt surimaskid. Büstid seisid eestoas, kus nendega vahel ühendust võeti. Rooma portreebüstid on karakteersed!
Tuunika - särk (vastu ihu)
Tooga - 4-kandiline villane riidetükk. Vasak käsi mähiti sisse [meil ei ole vaja tööd teha!]. Parema käega vehiti, kui peeti kõnet ja kasutati üdse nii nagu pähe tuli! Kõne ajal tooga voltide kunstipärane õõtsutamine!
www.meeri.org/Tekstid/ETRUSKID.doc
KUNSTIAJALUGU 2
- Etruski kultuur ja kunst
- Etruskid on loonud Itaalia kõige varasema kõrgkultuuri
- See rahvas elas Kesk-Itaalias, tänapäeva Toskanas, mida vanasti kutsuti Etruuriaks
- Kreeklased kutsusid etruske türreenideks
- Etruskide päritolu on segane, nad ise on väitnud, et nad tulid Itaaliasse merd mööda
- Neid on peetud Egeuse kultuuriga seotud rahvaks, mõnikord ka Itaalia põliselanikeks
- Itaaliasse asusid etruskid elama u. 10. saj eKr
- Etruski kultuuri kõrgajaks on 6-5 saj eKr
- Etruskid ei suutnud luua ühtset riiki, ainult sõdade korral välisvaenlasega on nad moodustanud lõdva konföderatsiooni – 12 linna liidu
- Kõige tähtsam linn oli Tarquinii, kus asus etruski peapühamu
- Etruskid on üle võtnud mitmeid hiliseid kreeka kunsti elemente
- Nad on sõdinud mitu sajandit Lõuna-Itaalias elanud kreeklastega
- 6. saj eKr valitsesid nad ka Latiumis, kus asus Rooma (valitsesid u. 100 aastat)
- 509.a toimus Roomas etruskide-vastane ülestõus ja etruskid aeti minema
- Etruskid saavad 5. saj alguses eKr rängalt lüüa Lõuna-Itaalia kreeklastelt ning neid ründavad ka latiini hõimud (Rooma)
- 265.a eKr on roomlased vallutanud viimase etruski riigi
- Etruskid satuvad roomlaste võimu alla ja 1. sajandiks eKr on nad segunenud
- Etruski keelt kirjutati kreeka tähtedega
- Seda osatakse lugeda, kuid ei saada aru
- Ilmselt on tegu mingi Kaukaasia keelkonna keelega
- Tekste on palju, kuid need on lühikesed
- Etruski kultuur mõjutas tugevasti Rooma kultuuri
- Roomlased on etruskidelt üle võtnud gladiaatorite mängud, ümmargused hauakambrid ja punase randiga toogad ülikutel
- Üle võeti ka etruskide elumaja esialgne kuju
- Etruski linnad olid ehitatud juba arhailisel ajastul korrapärase planeeringuga
- Tänavatel oli kiviplaatidest kate, on leitud ka kanalisatsiooni jälgi
- Linnu ümbritsesid kõrged hambulised kivimüürid
- Etruskid pöörasid suurt tähelepanu matmiskommetele
- Kõige iseloomulikumad olid ümmarguse põhiplaaniga hauakambrid – tumulused
- Tumulusi on leitud Toscanas suurte gruppide e. nekropolidena
- Kamber oli kaevatud maa sisse, maa peal oli mullast kuhjatis
- Selliseid hauakambreid on leitud ka Mükeene ja Tirynsi lossi hoovidelt
- See näitab, et etruskid olid seotud Egeuse kultuuriga
- Tavaliselt oli hauakambris üks, hilisemal ajal kaks ruumi
- Tumulused olid rikkalikult kaunistatud reljeefide ja seinamaalidega
- Varasem etruskide seinamaal on rõõmsameelne ja värvikirev
- Hilisem seinamaal muutub aga süngetooniliseks, ilmuvad koletised jne
- Inimkeha ei osatud hästi edasi anda, palju anatoomilisi vigu
- Tumuluses asus põletatud savist e. terrakotast sarkofaag
- Sarkofaagi ülaosa oli kujundatud portreeskulptuuriks lahkunust
- Eriti tuntud on Cerveterist leitud abielupaari sarkofaag
- Sarkofaagid olid tühjad – etruskid kasutasid põletusmatust
- Hauakambrites olid ka inimpeakujulised savinõud – kanoobid
- Neis hoiti lahkunute tuhka
- Teada on ka ühe etruski skulptori nimi – Vulca
- Nimi oli kraabitud terrakotast Apolloni kuju alusele
- Kuju leiti Veji linnast
- Etruskid on teinud ka kreeka kuroste-taolisi kujusid, kuid need olid riietatud
- Kõige tuntum etruski skulptuur asub praegu Roomas – Kapitooliumi emahunt (6. saj eKr)
- See kuju on saanud Rooma sümboliks
- Etruski templite katustel olid skulptuurid
- Templeid ei ole säilinud, kuid teada on roomlaste üksikasjalisi kirjeldusi
- Templeid ehitati puidust ja väga nõrgast kivimist tuffist
- Ka etruski templid matkisid kreeka templi põhiplaani, kuid oli ka erinevusi
- Etruski templi alus oli väga kõrge – poodium
- Siseruum oli sammastega jaotatud kolmeks lööviks
- Etruskide poolt kasutatavad sambad erinesid tavalistest dooria sammastest – kapiteel on ühesugune, kuid neil on baas ja tüveses ei ole kannelüüre
- Sellist sammast nimetatakse toskaana sambaks
- Templi katus oli kaunistatud
- Templi eesosas oli sammastega piiratud lahtine ruum
- Hilisemas etruski kunstis 4.-3. saj eKr võib näha hirmuäratavaid koletisi – kimääre
- Kimäärid on müütilised loomad, midagi sfinksitaolist
- Neid on kujutatud hirmuäratavates poosides
- Varasem etruski kunst oli olnud elurõõmus
- Selline muudatus näitab kultuuri langust
www.miksike.ee/referaadid/2etruski_kultuur.htm
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar